Dr Catherine André ettekanne Berni alpi karjakoerte 7. rahvusvahelisel tervisesümpoosiumil Itaalias

refereerinud Riina Jürgens

 

Search of the genetic  causes of histiocytic sarcoma (malignant histiocytosis) in the BMD / Histiotsüütilist sarkoomi (halvaloomulist histiotsütoosi ehk MH) põhjustavate geenide tuvastamine berni alpi karjakoertel  

Dr André ettekanne käsitles halvaloomulise histiotsütoosi (ingl. k. malignant histiocytosis ehk MH) esinemist berni alpi karjakoertel ning tutvustas seda põhjustava(te) geeni(de) otsingute hetkeseisu. Põhjaliku teadusliku ingliskeelse artikli antud teemal leiad siit: http://jhered.oxfordjournals.org/cgi/content/full/100/suppl_1/S19   

Alljärgnevalt käsitletud teema lihtsustatud lühikokkuvõte. 

Halvaloomuline histiotsütoos on berni alpi karjakoertel kõige enam levinud vähi vorm, millesse sureb ligi veerand kõigist bernidest. See on vähivorm, mille puhul histiotsüüdid hakkavad kiiresti vohama ning tungivad kõige erinevamatesse kudedesse – maksa, põrna, seedeelunditesse, lümfiringesse, luuüdisse, kopsudesse jne. Histiotsüüdid on teatud tüüpi valged verelibled (nn makrofaagid), mis moodustavad tavaliselt osa koera immuunsüsteemist. Nende loomulik roll on neelata ja hävitada baktereid jm materjali, mida ei tohiks kehas esineda.

Teistes tõugudes esineb histiotsütoosi oluliselt harvem (erandina võib välja tuua siledakarvalise retriiveri ja rottweileri, kus MH on samuti sageli esinev), kuid bernide puhul sureb selle haiguse tagajärjel hinnanguliselt üle 25% koertest. Veterinaarias käsitletakse enamasti kahte tüüpi histiotsütoosi – halvaloomulist (malignant) ja süsteemset (systemic). Hetkel ei ole selge, kui tihedalt on need kaks omavahel seotud. On võimalik, et need on sama haiguse kaks erinevat vormi.

Pahaloomuline histiotsütoos (edaspidi: MH) on agressiivsem ja koer sureb mõne nädala jooksul alates diagnoosi saamisest. Enamasti tungib see põrna, maksa ja lümfisõlmedesse, kuid sageli ka teistesse siseelunditesse ja ka nahka. Süsteemne histiotsütoos (edaspidi: SH) on episoodilise kuluga – tuleb ja läheb. Enamasti tungib see nahka ja periferaalsetesse lümfisõlmedesse, kuid haiguse hilisemates faasides võivad tabanduda ka muud koed. Ka histiotsüütide enda välimus on nende kahe haigusvormi puhul erinev. MH puhul on need normist kõrvalekalduvad.  

Kumbagi histio vormi ei tohiks segamini ajada healoomuliste histiotsütoomidega, mis on enamasti noortel koertel esinevad healoomulised kasvajamoodustised nahal, mille puhul metastaasi ei teki. Nende esinemissagedus on koerte hulgas küllaltki kõrge, tõust sõltumata, ning sageli kaovad need iseenesest, ilma veterinaarse sekkumiseta. 

Pahaloomulise histiotsütoosi (MH) varased sümptomid on depressioon, letargia, isu- ja kaalukaotus. Süsteemse histiotsütoosi (SH) puhul esineb sageli nahakasvajaid, eriti näo- ja jäsemete piirkonnas. Kui kasvaja on metasteerunud kopsudesse, võib esineda hingamisraskusi. Samuti on sagedane aneemia. Röntgen või ultraheli võib näidata koemasse ja muid kõrvalekaldeid. SH ja MH puhul aitab vahet teha histopatoloogia.

MH on väga agressiivne, pöördumatu ja kiire kuluga, olles tavaliselt diagnoosimise ajaks tekitanud metastaase. SH on periooditi esinev, kord puhkev, seejärel jälle taanduv, ning võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuni on lõpuks tunginud siseorganitesse. Mõlema vormi puhul peaksid omanikud oma koeri hoolikalt jälgima ning nende olukorda objektiivselt hindama, et määratleda õige aeg eutanaasiaks. 

Seniajani histiotsütoosi ravi puudub. Kasvajarakud on agressiivsed ja paljunevad kiiresti, seetõttu kasvajakollete kirurgiline eemaldamine pole efektiivne. On võimalik kasutada kortisooli, keemia- ja kiiritusravi koera elu pikendamiseks, kuid haigust ennast need ei ravi. Seni on ainus, mida omanikud saavad teha, koera viimaste päevade võimalikult mugavaks ja meeldivaks muutmine ning õigeaegne eutanaasia. 

Berni alpi karjakoertel on MH pärilik haigus. Haigus on polügeense taustaga, ehk otsida tuleb mitut geeni, mitte ühte. Sageli lööb haigus välja alles siis, kui koer on 4-8 aastat vana ning tal on juba järglasi, seetõttu on info jagamine haigestunud ja surnud koerte kohta äärmiselt oluline. Näiteks Prantsusmaa berni karjakoerte statistikaanalüüs näitab, et aretusse lähevad 5% isastest koertest ja 13% emastest koertest, ning omakorda kõigest 1% isastest koertest toodab ligi 50% järgmisest generatsioonist. Ning ka selle 1% seas on koeri, kes haigestuvad pärast järglaste saamist halvaloomulisse histiotsütoosi...

Kui sinu bern sureb vähki, anna sellest kindlasti oma koera kasvatajale ja/või tõuühingule teada. Kui veterinaaril on kahtlus, et tegemist võib olla halvaloomulise histiotsütoosiga, siis palun aidake kaasa selle haiguse vastu võitlemisele, saates koeproovid Rennes’i ülikooli teaduslaborisse. Selleks, et tuvastada geene, mis mängivad rolli MH arengus, on vaja uurida ja omavahel võrrelda väga palju erinevaid koeproove. Võib-olla tulevikus õnnestub nende uuringute põhjal luua usaldusväärne geenitest. Hetkel sellist testi veel ei ole (väidetavalt pakub üks Kanada labor berniomanikele MH geenitesti, kuid dr André ja tema kolleegide sõnul ei ole antud testil teaduslikku põhjendatust ega testi pakkuval laboril ametlikku akrediteeringut.) 

Kuidas toimida, kui sinu bern on surnud ning veterinaar või patoloog arvab, et surma põhjuseks võib olla MH ehk pahaloomuline histiotsütoos? 

1)      Võta ise ühendust või palu meie tõuühingul ühendust võtta MH uurimisrühma juhi dr Andréga Rennes’i Ülikoolist, e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning kirjelda lühidalt juhtumit (inglise või prantsuse keeles) – koera nimi, sünni- ja surmaaeg ning muu terviseinfo, ning kui on, siis histopatoloogiline raport. Kui vähegi võimalik, võta edaspidiste juhtnööride saamiseks ühendust kohe, kui oled saanud koerale (kas või oletatava) MH diagnoosi. Pärast koera surma lase teostada lahang, et olla diagnoosis kindel.

2)      Palu veterinaaril valmistada 4 koeproovi (koheselt pärast koera eutanaasiat või surma):
a)      1 haigest koest formaliinilahuses
b)     1 haigest koest RNA lahuses (ingl k RNA-later ehk RNA stabilizing agent; kui su loomaarstil pole seda võimalik ise hankida, saab dr André saata vajadusel proovide käsitlemiseks ja transportimiseks kõik laborimaterjalid)
c)      1 tervest koest formaliinilahuses
d)      1 tervest koest RNA lahuses
NB! Kui koeproove võtta ega ette valmistada ei ole mingil põhjusel võimalik, on suur abi ka lihtsalt sellest, kui saadad laborisse üksnes koera vereproovi toatemperatuuril EDTA ampullis koos vajalike dokumentidega (täpsemalt vt altpoolt punkt 3).

3)      Lisa saadetisele koera tõutunnistuse koopia ning vereproov EDTA ampullis. (Lilla korgiga ampullile tuleb märkida koera nimi, sugu, tõug.) Eriti hea, kui saad lisada ka mõne koera lähisugulase vereproovi ning tõutunnistuse koopia. Kui on, siis lisa ka info koera sugulaste eluea kohta ning vähi esinemise kohta nende hulgas. Lisa veel täidetud ankeet (ankeedi leiad siit) ja loomaarsti teatis koera kliinilise staatuse kohta.

4)      Kooskõlasta dr Andréga proovide ja muude materjalide saatmine ülikooli laborisse (lennupostiga). Aadressi leiad selle artikli lõpust. Vajadusel hüvitatakse kõik saatmisega seotud kulud labori poolt.

5) Teretulnud on ka tervete, üle 10. aastaste koerte vereproovi ja sugupuu saatmine Rennes'i ülikooli laborisse, et teadlased saaksid teha analüüse tervete, pikaealiste bernide geenidest. (Juhul kui koer haigestub vähki pärast vereproovi saatmist, teavita sellest kindlasti laborit.)

6)      Vajadusel saad küsida nõu või abi ka SAKTi aretustoimkonna e-maililt See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.    

 

Dr Catherine André omandas PhD kraadi Pariisi Ülikoolis Molekulaargeneetika ja –onkoloogia erialal 1992. aastal. Alates 1995. aastast töötab ta Rennes’i Ülikooli geneetika- ja arengulaboris koerlaste genoomika ja geneetika valdkonnas. Ta juhib Rennes’i ülikoolis „Canine Genetics“ töörühma, mis uurib nii koerte kui ka inimeste päritavate haiguste geneetilist tausta. Viimased 6 aastat on ta uurinud berni alpi karjakoerte histiotsüütilist sarkoomi. 

Dr André kontakt:
Dr Catherine André
Laboratoire de Génétique et Développement
UMR 6061 CNRS
Université de Rennes1, IFR 140
Faculté de Médecine
35043 Rennes Cedex, France
e-mail: catherine.andre @ univ-rennes1.fr (eemalda tühikud) 
Internet: http://www-recomgen.univ-rennes1.fr/doggy.html 

Veel samal teemal internetis (USA labor): http://research.nhgri.nih.gov/dog_genome/